Siiderdaja

Ihh.. Siin korteris toimub ikka viimasel ajal igasusuguseid imelikke asju. Eeldan, et täpsemalt saate lugeda Assa blogist. Oi jah. See on täitsa müstiline, et see on võimalik. Aga jah - mul on tunne, et minu normaalne olek hakkab nüüd vaikselt juba taastuma. Olen juba paar päeva lihtsalt meelt lahutanud. Ei olegi väga jõudnud midagi asjalikku teha. Või on mul pettekujutelm (mida ma üldse ei välista, sest siin on väga töised meeleolud, v.a. erandid ;)

Ootan juba homset päeva kui saan käes hoida oma köidetud lõputööd. See tähendab ju ainult seda, et siis ei ole võimalik enam midagi parandada. Tuli välja täpselt selline nagu ta sel hetkel käes juhtub olema.

Aga muidu on elu ilus (eks ju?), välja arvatud mõnede eranditega. Aga need on ka selleks, et aru saada kui tore on igal muul ajal.

Vabandan oma sõnakasutuse ja segase väljendusviisi pärast. See lõputöö kirjutamine hakkab ajudele. Ja ma ei ole ainuke, kellega see juhtub. Õnneks.

Tegelt lähen millalgi saarde päikest püüdma. Tahaks niisama olla, puhata ja mängida. Ja grillida ka äkki midagi. Kas keegi külla ei taha tulla? Seltsis segasem. Aga sinna ma veel ei jää - nädala lõpus tulen tagasi, et ületada joon kooli lõptamiseks. Edu mulle kaitsmisel! Ja teistele ka, kellel see veel ees on!

Päikest!