Ohooo...

Mina siin. Üle nelja kuu taas kord kirjutan sissekannet. Uskumatu.
Aga miks just nüüd, miks mitte varem või hiljem. Põhjuseid on mitmeid. Kas või see, et Assa eelmine sissekanne oli ikka eriti tore. Ja siis lugesin kohe teiste blogid läbi ja tuju läks veel paremaks. Sain teada, millega teie olete vahepeal tegelenud või mida mõelnud. Ja siis on hea põhjus see, et on olemas arvuti ja internet ja vaba aeg (viimane seisneb selles, et ma täna tõesti ei jõua rohkem asjalikke asju teha). Ja siis on mul praegu selline koht, et on mu peake on selle pika aja jooksul mõelnud(oh seda üllatust), mõelnud igasuguseid asju. Ja eks neist mõtetest tahab mõni ennast siingi avalikustada.
Ma olen mõnes mõttes väga väsinud sellest elukorraldusest, et sõidan saare ja Tartu vahet. On olnud takistusi ja sundusi, mis mind seda tegema on pannud. Aga see on küsimus, mille olen enda jaoks põhimõtteliselt lahendanud. Eks te kuulete sellest tulevastes blogides, kui reaalne elu on minu mõtetele järele jõudnud.
Muidu on elu huvitav. See seisneb igapäevastes pisikestes asjades. Näiteks oli Tartus paremakäe ristmikul kolm autot, kellest kõige viimasena pidanuks lahkuma auto, kes otsustas siiski olla esimene. Shallalallaa. Ja siis see, et mina, heatahtlik ja sõbralik inimene, olen suutnud tekitada intriige, mis hakkavad juba igapäevast elu ja suhtlemist mõjutama (tegelt ei midagi hullu, lihtsalt paneb ennastki imestama). Ja siis seda, et kui olen kauem saarelt ära, siis üllataval kombel tekib pikk tööde nimekiri, mida just mina pean täitma. Aga seda ei saa pahaks panna. Harjumused on ju visad kaduma. Kui mina olen mingit tööd kogu aeg teinud, siis ei tekigi ju teistel mõtet seda ise teha, sest mina ju tulen ja teen! Jne, jne.
Mnjaa. Viimase aja märksõna on veel see, et olen toredate inimestega pikalt ja laialt elu ja maailmaasju arutanud. Vääga huvitavatele järeldustele jõuab niimoodi.
Ehh. Tegin vahepeal eksperimendi. See seisnes selles, et värvisin oma juuksed punaseks, kohe ikka säravpunaseks. (Teiste ja veidi enda rõõmuks ka oli minu selline välimus lühiajaline.) ;))) Megalahe on vaadata inimeste reaktsioone, kui nad esmakordselt nägid minu punaseid juukseid. Selle asja juures oligi see kõige parem. Oli tore, aga kahtlen, kas pikemaks ajaks sellist värvi juukseid tahan. Kuigi ilusad säravalt punased juuksed olid, mitte sellised oranžid. Kaidi mitu korda ütles, et mulle sobib. ;)

Et siis teistel kordadel jälle. Ehk ka parema lauseehitusega. Päikest ;)