Suvi

Kevadel ja suvel on piisavalt soe, et kanda seelikuid ja kleite. Nii tore. Kaidi saatis mulle Takko sooduskleepsud ja nüüd täienes minu kleidi-seeliku varamu veelgi. Kleite, millega sobib ka avalikus kohas käia, on mul nüüd päris mitu. Praegu tuleb meelde seitse eksemplari. Ja uskuge mind - neid kõiki kasutan ma vähemalt 1 kord kuus, mõnda enamasti oluliselt sagedamini. Seelikuid on mul ka mõned, aga juba mõtlen, et võiks ühe juurde õmmelda. Selle kuu Eesti Naises on üks tore ja lihtne seelik. Sellega oleks tore suvel ringi lipata. Oma seelikuhullusega olen nakatanud juba kaks inimest. Nimelt kannavad Riina ja Katri oluliselt sagedamini seelikuid. Tore ju. Selline naiselik riietus. Nad on jõudnud juba selleni, et mõnikord avastan neid lillepeenart rohimas pika seelikuga. :S

Üleeeile sain kätte oma esimese kergekujulise päikesepõletuse. Ilm oli jahedavõitu, aga olin toimetamas aiamaa peal, kus tuult nii palju ei olnud ja ausalt öeldes oli suhteliselt palav. Võtsin  riideid vähemaks ja tulemuseks on punaseks värvunud selg. Põletus on kergekujuline, sest riiete kandmine ei ole probleem ja saunas sai südamerahuga leili visata.
Gretega läheb meil üldiselt hästi. Süvenenud on õhtused rasked magamaminekud. Minul kannatust veel jätkub, aga Ristol tekib küll mõnikord küsimus, miks ta igal õhtul jaurab ja magama ei taha jääda. Eks peaks uurima teistelt emmedelt nende laste magamapaneku nippe. Tudub ta üldiselt hästi. Laupäeva öö oli erand, kui ta alates kella 24st ärkas vähemalt iga tunni järel. See oli küll väsitav. Muidu ärkab ta 1-2, mõnikord 3 korda öö jooksul.
Neljapäeval käisime Gretest 1 kuu ja 10 päeva vanemal poiskal külas. Ma olen selle poiskaga koos olnud kokku umbes kolm tundi ja olen temalt kätte saanud või näinud ainult ühte naeratust. Kas see ongi normaalne? Kui mõtlen selle peale, kui sageli Grete naeratab, siis paneb see imestama. Selle külaskäigu juures oli veel midagi meie jaoks ebatavalist. Käisime linnaliinabussiga. Kuna kõhukotti mul praegu veel ei ole ja vankri vedamine oleks väga palju aega kulutanud, siis läksin seekord laps süles. Väikese lapsega oled loomulikult kohe tähelepanu keskpunktis ja kõik püüavad lapse naeratusi. Istekoha leidmisega ei olnud probleemi. Sõit oli huvitav ja pikk, sest pidime jõudma teise linna otsa. Tagasi tulles tudus Grete minu süles. Tuttu jäi ta juba siis, kui bussipeatuse poole jalutasin.
Oskuste poolest oskab Grete ennast põrandal (enamasti) vedada (käte jõuga) või tõugata jalgadega. Sihtmärgi olemasolul on ta liikumisulatus juba suhteliselt suur. Meetrite läbimine muutub juba tavaliseks. Roomamiseni läheb meil veel aega, sest kõhuke on suur ja raske ja seda on keeruline õhku saada. Lihastesse peab rohkem jõudu tulema. Rullimine on enamasti toredaks meelelahutuseks. Massaaž ja silitused on meie suured sõbrad juba alates teisest elukuust. Suures basseinis enam ujumas ei ole käinud. Nppd ootame, kui looduslikes veekgudes vesi väga soojaks läheb. Lisatoitudest on menüüs köögiviljapüreed (suvikõrvits, porgand, kartul, lillkapsas) ja mehud (ploom, pirn, täna vast ka mustikas) ning õunapüree. Viimane nimetatu talle millegi pärast ei meeldi. Kui jälle poodi satun, siis vaatan, millised on beebiputrude valikud. Lisatoitu annan jätkuvalt kaks korda päevas. Kui ta on 7 kuuseks saanud, siis mõtlen, kas seda suurendada kolmeni. Praegu külla erilist vajatust ei näe.
Nädalavahetusel on plaanis ette võtta pikem sõit. Läheme Pärnu-Jaagupisse ja Läänemaale. Pärnu-Jaagupisse läheme juubelile ja Läänemaale vennale ja tema perele külla. Be afraid - we are coming! Kui Grete teaks, kes teda Sutlepas ootavad, siis ta vist juba ootaks seda reisi. Kõik teised lapsed on meie suured sõbrad.

Kõnnivõistlusel olen (õüjeeee) kolmandal kohal ja ega ma sealt vist enam kõrgemale ei kerki ka. Ma ei ole üldse harjunud sportlikes saavutustes olema viimane. Aga vist peab harjuma. Võistluse lõpuni on tänase seisuga kõigest 7 päeva.
02.06. 6100 sammu (0)
03.06. 12864 (0)
04.06. 15636 (6964, 56)
05.06.  9305 (0)
06.06.  8429 (0).
Kokku 253413 sammu. Kaire oli selle tulemuse juures nädal aega tagasi....