taas sajab valget lund väljas
ja toas on ehted haljal puul (varsti on)..

Käisin jõululaadal. Seal tuli tore jõuluvana meie juurde ja pakkus enda autogrammiga raamatuid. Et tema kirjutas need eile õhtul, kiiruga, et jõuaks ikka laadale müügiks tuua. Ihh.. ;) Ma `uskusin` teda kogu südamest, aga muidu oli tore mehike.
Nagu mulle väideti, on see laat alla käind. Müüjaid oli vähe. Aga mina ikkagi ostsin. Ostsin ilusa punase suure käsikaunistustega (kas selline sõna on olemas?) küünla. Selline hästi ilus on. See on praegu minu teiste kaunistuste kõrval peaagu et ainuke. Kui mõelda, et tuba kaunistavad aint teeküünlad. ;) Ja siis oli sellel laadal veel toredad asjad... Kaarma seebid. Ja laada valik oli tunduvalt parem kui Ökosahvri esinduspoe valik. Aga mina siis seisin ja mõtlesin, kas osta või mitte. Pigem nagu rohkem suveniiriks. Kaarmasuutra seep oleks ju tore, aga olgem ausad.. 60 krooni seebi eest (isegi kui see on ökoloogiselt puhas ja käsitsi keedetud) on ikka natuke palju. Aga ikkagi... saaksin kodukoha nimega seebi või selle siis kellelegi kinkida. Pean seda asja veel kaaluma. Mul ikka veel aega on kuniks Tartus olen.
Aga pean tunnistama, et seda jõulutunnet ei ole (loodan, et mingil määral ikka tuleb) ja ei ole seda tunnet ka, et peaks nüüd ruttu ruttu poodi minema, et sealt kingitusi osta. Ikka veel. Ja ei tea, kas tulebki. Aga kas see üldse on halb, et seda osturalli tuhinat ei ole?