Üks oht jalakäijatele jälle juures

Jess. Super. Tänasest saab öelda, et olen autojuht. Täitsa ametlikult kohe.
See pikk ja raske tee on nüüd läbi (raske osa oli see eksamite tegemine teatud põhjustel). Ja pangaarve tugevalt väiksem (aga see on ju kõrvaline küsimus, eks ju on ju?).
Aga jah... Esmaspäeval mõtlesime plaani ka välja. Et kui kolmapäeval läheb eksam edukalt, siis lähen ARKist teisele poole teed Volkswageni esindusse ja küsin Passatit proovisõiduks. Vaataks, kuidas nad sellele reageerivad, kui ``sooja`` templiga juhtimistõigust tõendav dokument koos vahtralehega on kinnituseks, et suudan seda autot edukalt juhtida ja tervena tagasi tuua. Ihh. Igatahes sinna ma läksin. Ja valisime Toivoga välja auto, millega sõitma hakkan. Aga jah... selle teise asjaga, et teha proovisõit. Selle asjaga läks nii, et see müügiesindaja ei vaadanud meie poole just kõige sõbralikumalt, sest seal oli teisi põhjuseid, miks sinna majja läksime ja need uudised ei olnud nende jaoks just kõige rõõmustavamad. (Oehh... nii pikk ja lohisev lause).
Tänane sõit kinnitas fakti, et edukas eksami sooritus on tugevasti mõjutatud eksamineerija meeleolust. Minu eksamineerija oli täna ütlemata heas tujus, kohe eriti heas tujus. Ja siis oligi nii, et noormees, kelle eksamisõitu nägin, sai eksami sooritatud selle veaga, millega mina eelmine kord läbi kukkusin. No palju õnne!? Aga jah - lisaks sain kommentaare eksamineerijalt, miks ei tasu jalakäijaid üle tee lasta ja neid põhjuseid oli ütlemata palju. Ja siis arutasime läbi päevakajalisemaid teemasid (???). Eksamisõit on ju selleks kõige sobivam aeg (!!!). Aga ei virise - ma ei pidanud vajalikuks talle öelda, et see mind segab, sest ei leidnud liikluspilti sel hetkel olevat nii raske. Ja ta niiii tahtis rääkida.
Aga tore - olen nüüd juht. ;)))