Ei tea nüüd täpselt, kas blogi jättis mind maha või jätsin mina blogi maha või on meie kohtumised lihtsalt kiirete toimetuste tõttu harvemaks jäänud. Ise imestan ja vaatan, et olen blogisse ikka ütlemata harva kirjutama hakanud. Häbi mulle :( Ilmselt ei ole mul enam nii palju entusiasmi kui alguses, aga siiski.. Nüüd olen Tartus tagasi ja saan tunduvalt sagedamini arvuti taha. Eks see oli üks põhipõhjuseid, miks Saaremaal olles nii vähe sissekandeid tegin. Ja seal oli miljon kohustust ja tegevust. Ja loodus ja linnud ja päike ja miljon muud pisasja, mis kõik tingisid selle, et blogi jäi tahaplaanile.
Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse sellest kirjutada (see eelnev ainult ruumi kulutamine).
Tahtsin kommenteerida bussireisikaalseid. Kui nüüd Tartu poole sõitsin, sain endale loengut pidava onu pinginaabriks, kes tundus teadvat kõike, mis siin ilmas toimub, kuidas toimub, miks toimub, mis edasi juhtub. Igatahes oli tal mölapidamatus, mida minu kõrvad pidid kuulma. Asja juures oli üks väääga suur pluss. Tema peatus saabus Pärnus. Nii et minu ülejäänud pool teed jätkus muusikaga. Nii jutukaid reisikaaslasi sel korral enam bussis ei olnud. Vähemalt ei leidnud mina neid üles.
Aga seoses sellega - minu bussisõit toob minu meelest juba liiga kahtlaselt sageli minu teele inimesi, keda mina sel hetkel ei tunne, aga kellel minule oleks justnagu midagi öelda. Huvitav, mis selle tingib. Ilmselgelt ei saa ma jätta inimestele muljet, et olen pahatahtilik ja ebasõbralik. Mis on iseenesest positiivne, mingi piirini. Aga siiski.
Aga kohe kindlasti on täna positiivne see, kui ennast mäele vean ja vastlaliugu lasen. Ma ei ole päris kindel, et see juhtub, aga äkki siiski. Tahan minagi ju seda kõige pikemat liugu ja õhetavaid põski ja pikki linu ja mida kõike veel. Ja lustlik meel on peaagu, et garanteeritud (erandiks on ainult ärasõit kiirabiga).
Kui peale tänast terveks jään, siis võite siit edaspidigi lugeda.
Pikka liugu!
Sünnipäeva SPA
3 nädalat tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar