Nagu kala vees

;) Käisime Assaga ujumas. Ja seekord rekordiliselt. Ajaliselt ikka üle tunni ja minu lemmikstiil oli täna krool. Nagu megalahe oli. Avastasin veel ühe väga hea vees liikumise (loe: suplemise) viisi. Nii et oled vees nagu seisaksid maa peal. Loomulikult siis nii, et jalad ei ulatu põhja. Ja uskuge - see koormab rohkem kui konn või koer (ihh). Ja nii tore on seista keset basseini ja rahvas ujub nagu postist mööda.
Seal nii krooli ujudes tuli mul keskkooliaeg meelde, kui pidi aja peale ujuma. Ja täna suutsin sellele positiivselt vaadata. Tore. Ja koormus, mille täna sain selle 70 minutiga oli ka täitsa hea. Tunnen ennast vees aina kindlamini. Juba mõtlesin, et ostaks selle kümne (või ma ei tea mitme korra pileti). Aga üksinda on igav ujuda. Kas leidub kedagi, kes minuga ujumas tahab käia (alates 27.veebruarist, kui tagasi tulen)?

Meeleahutust leidus sellel nädalal veelgi. Käisime Risto, Liisi (uus elanik Vaksalil) ja Katiga neljapäeva õhtul Sadamateatris Jäääärt ja Vennaskonda kuulamas. Vaatamata sellele, et helitehnik vedas alt, inBoil läks endast välja, Jäääär lahkus lavalt, sõnadest eriti aru ei saanud (nii Vennaskonna kui Jääääre puhul) oli kontsert hea. Mulle meeldis.
Vennaskonna kontserdi suutis isiklikult minu jaoks päästa see, et Vainola suutis oma kitarriga asja tunduvalt paremaks teha. Hea eeldus halvale helikvaliteedile oli see, et laulusõnu enne teadsid (vähamasti mõne). Aga laulude valik oli hea.
InBoili hääle vastu ei saa miski. See meeldib mulle lihtsalt niiiiiiii palju. Üks paremaid Eesti artistide hulgas.

Ja siis ma sain endale ühe häääästi roosa asja - juhiloa. Ma jube mõtlesin, et pean oma garderoobi vist roosasid esemeid muretsema. No muidu ei sobi ju kokku (blondiini jutt... brr..). Aga jah.. see ei mõjunud minu autosõidule just väga hästi (see on kindlasti ajutine nähtus). Õhtul ringsõitu tehes suutsin teha vigu, mida ei ole isegi õppesõitu tehes teinud. Aga KANNATLIKKU meelt kõigile autojuhtidele, kellel on õnn minuga kusagil kohtuda. Ma saan iga korraga osavamaks. Kahtlemata.
Tegelt on nii, et ega ma nüüd niiiii koba ka ei ole, aga mul on harjutamisaega vaja, eriti pimedas sõiduks (mida eelmisel korral järjekordelt harrastasin).

Ihh.... Nüüd lähen kööki veini jooma tähistamaks seda, et meie tore Eesti liiklus on endale ühe autojuhi juurde saanud - Assa. Palju õnne Sulle veelkord! Super!!!

Päikest ;P ja rõõmsat meelt!