Esimene nädal

Pean tunnistama, et lõpuks on see läbi. Ja täna on alles neljapäev. See ei tõota head.
Aga mis seal ikka - kolm nädalat praksi veel.

Esmaspäevane varahommikune lahkumine Tartust võimaldas meil jõuda sellesse "suurepärasesse" ühikasse. Äkki olen liiga ära hellitatud, aga mina ei olnud (ega ole järgmised nädalad) selle elukohaga rahul. Aga mis mul viriseda - olen ju seal ainult kuu.

Ühikas ise on selline, et isikuid kontrollitakse sisenemisel, et kas on ikka kohalikud või on võõrad. Külalised võivad käia kella neljast üheksani ja ainult siis, kui jätavad alla isikut tõendava dokumendi. Ühika peauks lukustatakse kell 12. Hilisemad saabujad sisenevad teisest uksest ja kirjutavad andmed teatud kausta. Peale kella kahte enam majja ei saa. Huvitav, kas keegi seal peol ka käib? Koridori peale on üks wc ja dusinurk. Kööki saab kasutada (meie mitte - ei ole potte-panne). Teoreetiline võimalus on külmkappi ka kasutada, aga see näeb selline välja, et mina oma asju küll seal ei taha hoida. Sry küll. Olen vist pirts.

Praks on muidu enamvähem. Probleem on ainult selles, et paljud ei saa eesti keelest aru. Ja meie ka vene keelt ei oska. Tekib keelebarjäär. Muidu on päevad suht lühikesed. Nad ei oska meile midagi anda. Aga jah - igaüks ikka ei sobi inspektoriks, ja ma ei pea silmas mitte iseennast vaid juba kaua-kaua töötanud inspektoreid. Kuidas saavad sellised seal töötada?

Üldiselt on Tallinn minu meelest tugevalt üleautostunud. See väsitab hullu mood. Aga eks see ole harjumise asi. Järgmine nädal on lihtsam ja vastuvõetavam.

Praegu aga naudin aega, mille saan veeta Tartus. Nüüd tundub Tartu nii tore ja kodune (mitte et ta seda enne ei olnud, aga see omadus on süvenenud). Ja kirjutan oma lõputööd ikka ka. See vajab endiselt tegemist.

KevAdEt! ;)))