Unustatud vana. Plirts, plärts, varsti läbi on märts

Sissekanne märtsi lõpupoolest.
Minu elu on olnud ootuspärane ja rahulik. Kasvatan oma aasta ja mõned kuud peale tüdrukutirtsu ja jälgin, kuidas lumi taandub, muutudes taaskord veeks. Jalutuskäigud väljas on muutunud oluliselt pikemateks. Suurim põhjus selleks on lapse liikumisvajadus, mida ta saab praeguseks juba väga innukalt väljas rakendada. Nii tore on vaadata inimeste reaktsioone, nähes väikese lapse käpuli või pepuli kukkumist, kes suurest kaastundest midagi ütlevad. Armsad kaaskodanikud -  see väike laps alles õpib lumel ja jääl (ehk ebatasasel pinnasel) suurte talvejalanõude (või siis juba kummikutega) liikumist. Uskuge mind, ta ei ole siiani haiget saanud (ptüi-ptüi-ptüi), sest riided kaitsevad teda, ning ta muutub iga korraga aina osavamaks. Nii mõnedki nendest ootamatutest vestluspartneritest on olnud toredad.

Grete arenguid (05.04.11)


Sõnadega eneseväljendamine on jäänud praegu tahaplaanile. Kõnepruugis esinevad (ka pudikeelsetena) anna, tahan (tema kõnes ta), ei taha (eta), aitähh (või tähh), auh-auh, mäm, tssts (mis tähendab peaagu kõike, kuid kõige sagedamini ilmselt (anna) seda sealt). Sõnade asemel meeldib talle rohkem kasutada kehakeelt -

- kui ta tahab õue, siis ta toob mulle oma õueriided, jalanõud, mütsi (paneb ise pähe) ja kui mul liiga kaua aega läheb, siis toob kõik minu õuegarderoobi ka kohale;

- kui ta tahab süüa, siis ta läheb kööki, tõmbab söögitooli laua äärde ja ronib sinna peale või lausa sisse ja ütleb mäm-mäm või tssts suunates käega sobivale objektile (või kõikidele silmaga haaratavatele esemetele, mis võib olla aitavad süüa); kui ta juhtumisi ei ole kodus ja tahab süüa (nt külas olles või jalutades, kui oleme hilja peale jäänud), siis ütleb mäm-mäm;

- kui ta tahab hambaid pesta, nähes et mina või issi peseme hambaid, aga tema hambaid veel ei pestagi, siis ta läheb vannituppa, näitab käega hambaharjade suunas ja ütleb tssts. Peale hambapasta ostmist läheb meil hambapesu jälle hästi. Teda hakkas juba ära tüütama see ainult veega lobistamine. Kuigi jah - põhiliselt tekitab huvi hambapasta ära söömine. On see tõesti nii maitsev?;

- raamatu lugemiseks võtab ta raamatu, ronib koos raamatuga minu sülle ja ootab, et ma talle ette loeksin või jutustaksin lugusid piltide kohta. Lehekülgi valib ja keerab ta loomilikult ise;

- kui ta näeb midagi toredat (väikesed lapsed, koerad, kassid), siis annab ta sellest märku peenikese häälega kilgates. Oleme nii mõnegi koera ja lapse mõtlema jätnud, kas on ikka mõtet teekonda jätkata.

Muidu on ta väga tore. Jätkuvalt krimpsutab ta nina, kui ta vastas on valitud persoonid (need on nüüdseks välja kujunenud; mulle ta näiteks ei tee või teeb äärmiselt harva). Õues kõnnib kummikutega juba päris hästi. Täna kukkus ta kahe jalutuskäigu peale vaid paar korda. Kindad veel päästavad. Treppidest meeldib talle käia, nii üles kui alla, nii püsti (käetugede najal) kui käpuli, nii õue- kui toatreppidel. Lapsehoidjad peavad olema ainult valvsad, et last turvata.

Potile olen teda harjutanud minimaalselt. Mõned korrad on õnnestunud, aga kindlast seosest on asi veel kaugel. Toimetab oma potiga rohkem niisama ja istub alati, kui minagi vetsu lähen. Sööb lusika ja kahvliga ise, aga ideaalsest puhtusest on asi veel kaugel. Ega ma selles osas range ei ole olnud ka. Ei pea seda nii suureks probleemiks. Küll seegi aeg tuleb, kui kõik jääb puhtaks, sest aeg on näidanud edenemise märke.
Kauplen issi käest maale kiike ja liivakasti. Need pidavat kindlasti suveks olemas olema. Praegu käime kiikumas linna mänguväljakutel. Kuigi jah, Gretele meeldib seal rohkem niisama toimetada, teisi lapsi uudistada ja ise kiikusid kiigutada.

Mitu toredat liisualmi-mängukest-laulukest on ta ka ära õppinud, nt kus on Grete nina, silmad, kõrvad, suu jne; patsukook minu variandis; rääkiva koerakese üks lauluke (pea-õlad...). Peitust mängime ka sageli - nii ühte kui teist pidi, (mina peidan, tema otsib või tema peidab, mina otsin).

Üks tervisemure on tal ka. Tema parema käe all on lööve, nahavärvi väikesed punnid ka vasakul käel. Osaliselt juba (orienteeruvalt) veebruari keskpaigast. Põsed on alates 0 kraadisest õuetemperatuurist  karedad ja kipuvad punetama. Eelmisel nädalal käisime perearstil. Määrin nädalake salvi ja siis läheme uuesti. Ehk selgub, milles on küsimus. Päris mitu minu tutvusringkonna väikelapsevanemat panid kohe diagnoosi - piimaalleriga. Millegipärast perearst seda küll kindlalt ei diagnoosinud. :S