Info iseenda jaoks fikseerimiseks - Gretest ikka

Käisime 28.10. Gretega neuroloogi vastuvõtul. Põhjuseks Grete pea raputamised. Puudus kindel seos olukorraga, tingimustega, emotsioonidega, asenditega ja tegevustega, kui need esinevad. On päevi, kui ta on raputanud pead väga sageli ja päevi, kui ta ei tee seda üldse või teeb ainult paaril korral. Minu isiklik seisukoht on, et see on ikkagi seotud lapse rahulolu ja meeleoluga. Kui lapse vajadused on täidetud, ta tunneb ennast turvaliselt, siis ei esine või esineb väga harva ka pea raputamisi.
Visiidi tulemusena arvas arst, et tegemist on õrnahingeliste tütarlaste eakohase sümptomiga, mis tõenäoliselt kasvab välja. Välistamaks muid probleeme suunati Grete EEGsse. Sinna läheme uuel aastal, kui olen aja saanud. Tegelikult kulus pool või enam külastusest Grete füüsilise arengu ja oskuste hindamisega. Arst leidis, et Grete toetub seistes jalgade sisekülgedele ja eelistab vasakut jalga toetada päkale. See ei olevat hea ja vajab tingimata ravivõimlemist ja -ujumist.
Suunamisega olime paari päeva pärast taas jälle tuttavaks saanud taastusraviarsti juures vastuvõtul. Tema probleemi ei näinud. Laps on arenenud normaalselt ja selline jalgade toetumise viis tuleneb sellest, et laps on seda veel vähe harjutanud ja jalalihased on nõrgad. Saime mõned juhised lihaste treenimiseks ja suunati ujumisse. Järjekord olevat pikk ja ei teagi, kas sel aastal üldse jõuamegi ujuma. Ei ole veel selleni jõudnud, et oleks mõnda avalikku basseini läinud. Seal tundub olevat nii must ja hirmus ja kole. Eks see paistab.

Rõõm on tõdeda, et meie armas tütar saab kohe-kohe 1 aastaseks. ;) Nii tore! Pidustused on planeeritud pühapäevale ja esmaspäevale.Tellisin kuhjaga pilte sellest aastast. Laupäeval saan kätte ja siis peaks need käbekiirelt albumisse panema, et oleks külalistele hea näidata. Selles osas andsin juba alla, et jõuaksin nendele allkirjad ka kirjutada. Seda teen kunagi hiljem.

Umbes 10,5 kuuselt hakkas Grete ilma toeta seisma. Praegu on areng selline, et tõuseb seisu madalalt toepinnalt. Seisab kindalt ja suhteliselt pikalt. Vahel tekib tunne, et kas nüüd tuleb samm. Natuke vist veel vara. Las harjutab ja treenib lihaseid tugevamaks. Siis ei pea seljahädadega tulevikus maadlema. Esimesed sõnad on käes - teadlikud ja vähemteadlikud. Esimeseks vast oli emme, aga aega enam ei mäleta. Sagedamini kasutatav on mäm, millega kaasneb enamasti ka vastav käitumine. Niisama olen õpetanud ütlema õue, aua ja muud sellised lihtsamad sõnad. Üks toredamaid on olnud raamat  - aamat (just sellise õige diktsiooniga). Vast alates 11 kuust oskab kõrgematelt pindadelt maha tulla jalad ees. Järgib korraldust, kui talle öelda, et tule jalad ees (juhul, kui tal oli algselt plaan tulla pea ees). Saab aru lihtsamatest käsklustest ja küsimustest (tule siia, otsi üles, kus on, lähme õue jne).
Umbes 9 kuuselt hakkasin Gretele andma kätte lusikat ja sööki, et las harjutab. Kuna see väga hästi ei edenenud, siis pidasin mõnda aega pausi ja Grete harjutas kuivalt - ainult lusikaga. Kui käte motoorika oli paranenud - õppis ära lehvitamise, sõrme kasutamise suuga põristades, väiksemate detailidega toimetamise jne - siis andsin talle jälle taldriku ette. Harjutamine teeb meistriks. Alguses aitasin tal toidu lusikale panna ja siis aitasin ka lusika suhu. Siis õppis ta ise lusikat suhu panema ja mingil hetkel ka toidu lusikale saamise. Doseerimine kippus alguses oleme väga suurejooneline, aga eks ta harjutab. Vahepeal läks tal juba väga hästi, s.t. mina andsin toidu ja lusika ja laps sõi põhimõtteliselt ise kogu söögikorra, aga nüüd on ta jäänud laisemaks. Enamasti aitan teda natuke, sest ta ei viitsi enam ise süüa. Tundub, et ta huvi on raugenud. Probleem võib olla lusika asendis, kui see suhu jõuab. Toidu kaod on suured ja siis kaob ka huvi. Eks harjutame ja saame meistriteks.
Praegusel ajal meeldivad talle erinevad õõnsad nõud, mille sisse saab ronida (kausid, kastid), panna asju suuremate asjade sisse ja need sealt ära võtta või vastupidi (üks omapärasemaid - asjade (harjad, kausid, jne) viskamine suurde vanni, kus ta neid muidugi ise enam kätte ei saa). Ta on armastama õppinud õues olemist ja eelkõige vankris magamist, mis talle enne absoluutselt ei meeldinud. Õues on tore ja vahva. Oleme käinud kiikumas. Liivakastid on meie poolt jäänud puutumata, sest tal ei ole praegu sobivaid jalanõusid. Käime õues sokipöisel. Üks hammas tuleb ka - all paremal pool (kas hambad ei peaks tulema kahekaupa?). Ots on juba peaagu väljas. See on nüüdseks tema viies kiku. Vahelduva eduga oleme harjutanud ka hambapesu. Põhiliselt siis, kui emmel õigel ajal meelde tuleb.